Vajaduste psühholoogia
Inimese vajaduste uurimisega tegeleb vajaduste psühholoogia. Lihtsamalt öeldes on vajadus tunne, et millestki pole piisavalt.
Vajadused leitakse motiivides, ajendites, soovides ja muudes asjades, mis motiveerivad inimest selle rahuldamiseks tegutsema.
Iga vajaduse elus on 2 etappi:
1. Ajavahemik enne esmakohtumist vajadust rahuldava objektiga. Selles etapis võib inimene kogeda mingisugust pingeseisundit, rahulolematust, kuid ta ei tea, mis selle põhjustas.
2. Ajavahemik pärast seda koosolekut. Otsing algab ja sorteeritakse läbi erinevad objektid ning selline objekt leitaksegi. See tähendab, et vajadus objektiseerub, selle äratundmine konkreetses objektis ehk teisisõnu.
Erinevaid klassifikatsioone on palju, kuid kõige kuulsam ja põhilisem on klassifikatsioon A. Maslow järgi. A. Maslow on üks humanistliku psühholoogia rajajaid.
Kui arvestada hierarhilist struktuuri A. Maslow järgi, näeme, et:
1. Vajadused jagunevad primaarseteks ja sekundaarseteks ning esindavad hierarhilist struktuuri, milles need paiknevad vastavalt prioriteetidele.
2. Inimese käitumise määrab hierarhilise struktuuri madalaim, bioloogiline, rahuldamata vajadus.
3. Kui vajadus on rahuldatud, lakkab selle motiveeriv mõju.
See on üks kuulsamaid teooriaid, mis jagab vajadused madalamateks ehk esmasteks vajadusteks, näiteks vajadus toidu-, une-, turvalisuse ja kõrgema järgu ehk teisejärguliseks – eneseväljenduse vajaduseks.